Rõivas: katteallikaid on keeruline leida

Täna jätkati koalitsiooniläbirääkimistel ettevõtluskeskkonna arendamise teemaga. Kõne alla tuli näiteks, kuidas parandada lennuühendusi ja soodustada turismi, samuti arutleti mikroettevõtete halduskoormuse ja iduettevõtetele atraktiivseks keskkonnaks olemise üle.

Peale ettevõtluskeskkonna küsimuste vaadati uuesti üle võimalikud koalitsioonilubaduste katteallikad. Peaminister Rõivas ütles, et tuleb veel tükk vaeva näha, et saaks täielikele katteallikatele otsa vaadata. „Selge on see, et praeguseks veel meie ambitsioonid pole võimalustega päris tasakaalus,“ märkis ta. Küll aga kinnitas ta, et võrreldes esimese korraga, kui võimuliitu moodustavad erakonnad katteallikatele otsa vaatasid, on nii mõnigi rahaline võimalus juurde tulnud. Millised täpsemalt, erakondade esimehed ei öelnud.

Rõivas lisas, et kindlasti otsitakse edasi võimalusi, kuidas kulusid koomale tõmmata. SDE esimees Sven Mikser lisas, et lisatulu on võimalik leida kas kulukärbetega või maksutulu suurendades. „Siin pole erakondade erimeelsused väiksemad kui maksulangetuse küsimustes,“ nentis ta. Mikser lisas, et loomulikult meeldiks kõigile tulusid suurendada ja makse vähendada, ent laua taga istub küllalt erinev seltskond. „Loodetavasti leiame piisava ühisosa,“ ütles ta.

Intervjuus Äripäevale ütles Rõivas, et enim ongi läbirääkimistel lahtisi otsi katteallikate leidmisel. Mõne lauale pandud katteallikaga on tema sõnul lihtalt raske nõustuda.

Maksuamet on viimastel kuudel ettevõtjaid kõvasti pahandanud. Kas ettevõtluskeskkonna küsimustes tuli täna arutlusele, kuidas maksuamet peaks edasi tegutsema?

Otseselt ei. Ma arvan, et kõikidel riigiasutustel, kaasa arvatud maksuametil, on põhjust ettevõtjatega head koostööd teha. Isegi kui on olnud mingid kriitikaepisoodid, on Eesti ettevõtjatel tegelikult põhjust maksuameti vastu ka positiivseid tundeid üles näidata. On loomulik, et maksuamet tegeleb asjadega, mis ettevõtjatele täielikult ei meeldi – maksude maksmine pole ju meeldiv tegevus. Aga kui seda tehakse vastastikku lugupidamisega… Maksuamet on ju väga pingutanud, et teha näiteks e-maksuamet lihtsamaks. Samuti teinud palju koostööd ettevõtjatega, küsides, kuidas edasi minna. Ei saa ju öelda, et pilt oleks ainult negatiivne. Eesti maksuamet on palju tublim, kui nii mõnegi teise riigi oma.

On teie arvates ettevõtjate pahameel maksuameti vastu olnud ülepingutatud?

Igaühel on õigus seisukoht välja öelda. Mis puudutab 1000euroste arveid, siis tehniliselt on see lahendatud üksjagu mõistlikult. Olen ka ise neid deklaratsioone vaadanud ja see pole ülemäära keeruline. Arvan, et maksuameti juhi suhtumine, et võimalikult palju koostööd teha ettevõtlusorganisatsioonidega, on õige. Läbi räägitakse ka need teemad, mis ei pruugi kohe kõigile meeldida. Seda suhtumist tuleks jätkata. Olen rääkinud paljude ettevõtjatega, kes on öelnud, et maksuamet on neile hea partner, hoolimata kõikidest neist muudatustest. Seega ei võtaks ma viimaste kuude kriitikat nii traagiliselt, kui see mõnikord on paistnud. Kriitikast tuleb õppida ja edasi minna.

Mis teemadel on koalitsiooniläbirääkimistel enim lahtisi otsi?

Kõige keerulisem ongi leida katteallikad. On suhteliselt selge veendumus, et tööjõumakse peab langetama, usun, et seda on valmis kõik osapooled aktsepteerima. Eriti võiks langetada alumisest otsast või madalapalgaliste tööjõumaksukoormust. Aga selle üle, kuidas on katteallikaid leida, on tuliseid vaidlusi. Kohati pakutakse lauda ka selliseid katteallikaid, millega on raske nõustuda.

Toote ehk mõne näite?

Ei, kindlasti mitte. Arvan, et pole põhjust ühte või teist välja tuua, või öelda, kes mis ettepaneku tegi. See poleks aus läbirääkimiste taktika. Et läbirääkimised oleksid võimalikult avatud, ongi oluline, et kõik teavad, et nad võivad tuua ka lauda asju, milles ise kahtlevad. Kõik asjad tuleb koos läbi arutada ja siis jäävad aktsepteeritavad asjad sõelale. Aga katteallikate leidmine ja otsade kokkutraageldamine, järgides põhimõtet, et riigieelarvega tuleb vastutustundlikult ümber käia, on jätkuvalt keeruline. Aga on enne hakkama saadud, küllap saame seekord ka.

Äripäev küsis täna valitsusläbirääkimisi pidavate erakondade liikmetelt, kas nüüd, kus nädal on möödas, ollakse endiselt veendumusel, et Keskerakonnaga valitsusliitu ei tee. Kas teie vastus on muutumatu?

Loomulikult. See, miks meie ei näe koostööd Edgar Savisaare juhitava Keskerakonnaga, on seotud nendde suhtumisega Eesti julgeolekusse ja näiteks ka Ukrainas toimuvasse. Need on teemad, kus ühisosa on väga raske leida. Kuigi ka Keskerakonnas on inimesi, kes ise erakonna põhijoont ei toeta – vähemalt on mul selline mulje jäänud. Paraku näitasid ka valimised, et positsioone tugevdasid pigem need poliitikud, kes on tugevalt välja öelnud, mida nad arvavad nii Putini režiimist. Need, kes on jätnud hukka mõistmata Venemaa tegevuse Ukrainas, kes on korduvalt öelnud, et NATO sõdurid pole seal pigem teretulnud, vaid… Ah, ma ei hakka kordama, küllap teate isegi, mis need väljendid on olnud. See on põhjus, miks meie ei näe võimalust Keskerakonnaga koostööd teha.

Põhjus, miks seda küsisime, oli, et on kuulda olnud, et teised erakonnad peavad paralleelselt läbirääkimisi ka Keskerakonnaga. Olete te neid jutte kuulnud?

Ei, ma ei usu seda. Ükskõik, millise parlamendis esindatud erakonna jaoks oleks koostöö Keskerakonnaga praeguses julgeolekuolukorras mõeldamatu. Väga selge enamus Eesti rahvast ei poolda vaateid, mida Keskerakond esindab. Ükskõik, millise koalitsiooniläbirääkimisi pidava erakonna esindaja jaoks oleks praegu Keskerakonnaga koostöö hukatuslik. Ükski meie valijatest ei mõistaks seda.

Loomulikult ei jää ka Keskerakonna valijad esindajatest ilma – nad said päris korraliku esindatuse parlamendis ka seekord. Lihtsalt pole põhjust arvata, et Reformierakond nendega valitsuses oleks. Asi on väärtuste vahes.